{"id":549,"date":"2022-08-26T14:51:44","date_gmt":"2022-08-26T14:51:44","guid":{"rendered":"https:\/\/elwindoffshore.eu\/?page_id=549"},"modified":"2025-02-07T11:19:51","modified_gmt":"2025-02-07T09:19:51","slug":"faq-et","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/elwindoffshore.eu\/et\/faq-et\/","title":{"rendered":"KKK"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

KKK<\/h2>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
PROJEKTIST\r\n \r\n <\/svg><\/div>

Mis projekt on ELWIND?<\/strong><\/p>\n

ELWIND on Eesti ja L\u00e4ti \u00fchine meretuuleenergia arendamise projekt, mille eesm\u00e4rk on tugevdada regiooni energias\u00f5ltumatust. Meretuuleenergia tootmise arendamine ja riikidevahelise elektri\u00fchenduse parandamine aitab suurendada energiajulgeolekut ja saavutada m\u00f5lema riigi taastuvenergia eesm\u00e4rke. See unikaalne riike \u00fchendav projekt v\u00f5iks olla heaks eeskujuks ka teistele riikidele, et t\u00f5hustada elektrienergia varustuskindlust kogu regioonis.<\/p>\n

Miks on riik otsustanud erasektoriga samal ajal tuuleparki arendama hakata?<\/strong><\/p>\n

ELWINDi projektiga ei konkureeri riik tuuleparkide arendamisel eraarendajatega. Riigid ei plaani meretuuleparke ise valmis ehitada, vaid ELWINDi arendamisega teevad riigid \u00e4ra eelt\u00f6\u00f6, ehk esmase asukohavaliku, alade ja v\u00f5rgu rajamiseks vajalikud uuringud, sh keskkonnauuringud ja taotlevad vajalikud tegevusload ning korraldavad enam- v\u00f5i valikpakkumise tuuleparkide ehitaja ja operaatori leidmiseks.\u00a0 Seega riigid teevad arendamise ettev\u00f5tjate jaoks lihtsamaks, kuna eelt\u00f6\u00f6ga v\u00f5etakse maha olulised riskid ja antakse oksjoni v\u00f5itjale kindlus, et tuulepark on v\u00f5imalik hoonestusalale rajada.<\/p>\n

Lisaks annab Eesti ja L\u00e4ti eelarendatav meretuuleenergia projekt riigile endale kindluse, et meretuuleenergia saab teoks ja seda ilma riigipoolsete toetusteta, ning annab riigile t\u00e4iendava garantii, et riigi poolt v\u00e4lja h\u00f5igatud taastuvenergia eesm\u00e4rgid t\u00e4idetakse. Samuti saadakse seel\u00e4bi paremad teadmised valdkonna n\u00f5rkade k\u00fclgede kohta, et olla arendajatele parem partner ning seel\u00e4bi kujuneda kogu regiooni tuuleenergia sektori kompetentsikeskuseks. Teisest k\u00fcljest annab riikide eelarendatav ala enam- v\u00f5i valikpakkumise v\u00f5itjale teadmise ja kindluse, et alale saab tuulepargi kindlatel tingimustel rajada, maandades sellega v\u00e4ga olulise riski potentsiaalse arendaja jaoks.<\/p>\n

Suureks lisav\u00e4\u00e4rtuseks on lisaks rahvusvaheliselt v\u00e4lja saadetud s\u00f5num, et Eesti riik on meretuuleparkide arendamisele\u00a0 p\u00fchendunud, on olemas s\u00fcsteemne l\u00e4henemine ja kompetents riikide \u00fcleseks regiooni energiajulgeolekut parandavaks koost\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n

Miks just selline l\u00e4henemine?<\/strong><\/p>\n

ELWINDi projekti eesm\u00e4rk on aidata sisuliselt kaasa kiiremale rohep\u00f6\u00f6rdele Eestis ja L\u00e4tis. Taastuva elektrienergia tootmist ja riikidevahelist \u00fclekannet soodustavate projektide elluviimiseks on Euroopa Liidu tasandil v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud Euroopa \u00fchendamise rahastu (CEF). Sealt on ka ELWINDi jaoks kavas toetust taotleda, et projekti kulud v\u00f5imalikult madalal hoida ja samas \u00fchiskonnale maksimaalset kasu tuua. ELWIND on praeguseks j\u00f5udnud kahe teise suurprojekti k\u00f5rval Euroopa Liidu piiri\u00fcleste taastuvenergia projektide (CB RES) nimekirja, mist\u00f5ttu saab taotleda projekti uuringuteks Euroopa \u00fchendamise rahastust t\u00e4iendavat rahastust.<\/p>\n

11. juulil 2023 avalikustas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) oma otsuse, millega eraldati ELWINDi projektile Euroopa \u00fchendamise rahastuse taotlusvoorus piiri\u00fcleste taastuvenergiaprojektide elluviimiseks 18,8 miljonit eurot kahe riigi merealal l\u00e4bi viidavate uuringute katteks.<\/p>\n

Mis sai m\u00e4\u00e4ravaks asukoha valikul?<\/strong><\/p>\n

Eesti ja L\u00e4ti on tellinud asukohavaliku eeluuringu<\/a>, milles anal\u00fc\u00fcsiti p\u00f5hjalikult erinevaid keskkonnalaseid, sotsiaalmajanduslikke ning tehnilisi kriteeriume (muu hulgas uuriti m\u00f5ju lindudele, kaladele, loodusele, uuriti ka merep\u00f5hja, j\u00e4\u00e4- ja tuuleolusid), et leida meretuulepargi rajamiseks k\u00f5ige sobivam ala.<\/p>\n

\n\n\n\n\n\n\n
EESTI<\/td>\n<\/tr>\n
Olemasolevate teadmiste kohaselt on Saaremaa vetes k\u00f5ige sobivamad meretuuleenergia arendamise alad Eesti merealal.
\nSaaremaa piirkonnas on tugevamad tuuled, paremad j\u00e4\u00e4olud ja olemasolevate andmete p\u00f5hjal on seal ka v\u00e4iksem m\u00f5ju r\u00e4ndlindudele, h\u00fcljestele ning kaladele. Seega on alal \u00fcldiselt k\u00f5ige soodsamad tingimused meretuuleparkide rajamiseks v\u00f5rreldes teiste piirkondadega.Kavandatav ala j\u00e4\u00e4b tervikuna Eesti mereala planeeringuga kehtestatud tuuleenergeetika arendusala piiridesse.<\/td>\n<\/tr>\n
L\u00c4TI<\/td>\n<\/tr>\n
Olemasolevate teadmiste kohaselt on L\u00e4ti l\u00e4\u00e4neranniku vetes, Liep\u0101ja ja Ventspilsi vahel k\u00f5ige sobivamad meretuuleenergia arendamise alad L\u00e4ti merealal.
\nL\u00e4ti l\u00e4\u00e4nerannik, Liep\u0101ja ja Ventspilsi vahel osutus k\u00f5ige paremaks meretuuleenergia arendamise piirkonnaks, kuna seal on paremad j\u00e4\u00e4olud ning soodsamad merep\u00f5hja geoloogilised tingimused. Lisaks on seal piirkonnas konflikti potentsiaal mereelustikuga tunduvalt v\u00e4iksem.Kavandatav ala j\u00e4\u00e4b tervikuna L\u00e4ti mereala planeeringuga kehtestatud tuuleenergeetika arendusala piiridesse.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/figure>\n

 <\/p>\n

Millal ELWIND valmis saab ja elektrit tootma hakkab?<\/strong><\/p>\n

Tegelik projekti valmimine s\u00f5ltub v\u00e4ga mitmest tegurist. Lahtine on nii projekti l\u00f5plik lahendus ja p\u00f5hiv\u00f5rguga liitmiseks algatatavate t\u00e4iendavate planeerimisprotsesside vajadus kui ka tarneahelas olevate ressursside k\u00e4ttesaadavus. Kuna k\u00f5ik Euroopa Liidu riigid on oma riiklike kliimaeesm\u00e4rkide saavutamise esimeseks verstapostiks seadnud 2030. aasta, siis tuleb olla valmis, et tuuleparkide rajamiseks vajalikku spetsiifilist ressurssi ei ole piisavalt. Selle k\u00fcmnendi l\u00f5puks v\u00f5ib olla nappus alates erialaekspertidest ja oskust\u00f6\u00f6listest kuni turbiinide paigaldamiseks vajalike t\u00f5stejalgadega vesiehituslaevade ja sobivate sadamateni. Praeguse seisuga eeldame, et ELWINDi tuulepark v\u00f5iks olla k\u00e4ivitamiseks valmis aastal 2035.<\/p>\n<\/div><\/div>

KESKKOND\r\n \r\n <\/svg><\/div>

Kuidas m\u00f5jub meretuulepark \u00fcmbritsevale loodusele?<\/strong><\/p>\n

Meretuulepargi rajamine algab p\u00f5hjalikust planeerimisest ja \u00f5ige asukoha valik on esimene oluline samm negatiivsete keskkonnam\u00f5jude v\u00e4ltimisel. Nii Eestis kui ka L\u00e4tis arendatakse meretuuleparke merealaplaneeringutega kehtestatud tuuleenergeetika arendusaladele.<\/p>\n

K\u00f5ik meretuuleparkide arendajad Euroopa Liidu riikides peavad tuulepargi rajamiseks vajalike lubade saamiseks tegema p\u00f5hjaliku keskkonnam\u00f5jude hindamise, hinnates seal hulgas m\u00f5ju lindudele, nahkhiirtele, h\u00fcljestele, kaladele. Samuti on tuuleparkide vahele kavas moodustada puhvertsoonid, mis h\u00f5lbustaksid lindude, h\u00fcljeste ja teiste mereloomade liikumist. Keskkonnam\u00f5jude hindamine ja tehnilised uuringud v\u00f5ivad viia ka selleni, et merealaplaneeringus meretuule arendamiseks etten\u00e4htud alad ei sobi kogu ulatuses tuulikute p\u00fcstitamiseks ja seet\u00f5ttu on t\u00f5en\u00e4oline, et tegelikkuses neid alasid tulevikus pigem v\u00e4hendatakse.<\/p>\n

K\u00f5ik uuringud viiakse l\u00e4bi vastavalt keskkonnam\u00f5jude hindamise programmile.
\nEesti programmi leiate siit <\/a>.
\nL\u00e4ti programmi leiate siit<\/a>. (Ingliskeelne)<\/p>\n

Kuidas m\u00f5jutab ELWIND mereloomastikku ja -taimestikku?<\/strong><\/p>\n

ELWINDi ala asub kehtestatud merealaplaneeringuga m\u00e4\u00e4ratud tuuleenergeetika arendusalal, mis on erinevate kriteeriumite alusel hinnatud sobivaimaks merealaks, et rajada meretuuleparke. Seet\u00f5ttu on kalastikule, linnustikule ja meretaimestikule v\u00f5imalike m\u00f5jude esinemise t\u00f5en\u00e4osus oluliselt v\u00e4iksem, kui mujal. Tuulepargi hoonestusloa menetluse k\u00e4igus hinnatakse keskkonnam\u00f5jusid t\u00e4ies mahus ning ka seda, kuidas arendus muu hulgas mereelustikku ning linde m\u00f5jutab.<\/p>\n

\n\n\n\n\n\n\n
EESTIS<\/td>\n<\/tr>\n
Eestis on praegu k\u00e4imas tuuleparkide m\u00f5ju uuringud kaladele, lindude r\u00e4ndele, nahkhiirtele ja ka merep\u00f5hja elustikule.\u00a0Juba tehtud uuringutega saab tutvuda siin:\u00a0<\/span>https:\/\/elwindoffshore.eu\/et\/materjalid\/.<\/span><\/a><\/span>
\nV\u00f5rdluseks n\u00e4iteks\u00a0Taanis tehtud uuringud<\/a>\u00a0meretuuleparkide m\u00f5ju kohta on n\u00e4idanud, et targalt planeerides ja p\u00f5hjalikult keskkonnam\u00f5jusid hinnates olulist negatiivset m\u00f5ju looduskeskkonnale ei avaldu. M\u00f5ju v\u00f5ib aga olla piirkonniti erinev, mist\u00f5ttu on oluline oodata \u00e4ra Eesti kohta tehtavate uuringute tulemused, mis ka avalikustatakse.<\/td>\n<\/tr>\n
L\u00c4TIS<\/td>\n<\/tr>\n
Tuulepargi rajamise loa saamiseks tehakse keskkonnam\u00f5ju hindamine, milles vaadatakse m\u00f5ju ka lindudele, nahkhiirtele, h\u00fcljestele ja \u00fcldiselt mereelustikule. Kui ekspertiis on negatiivne, siis uuritakse teisi lahendusi tuulepargi rajamiseks v\u00f5i \u00e4\u00e4rmisel juhul loobutakse tuulepargi rajamisest.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/figure>\n
\n
<\/div>\n
<\/div>\n<\/div>\n

Kuidas m\u00f5jutab ELWIND rannikul elavate inimeste merevaadet?<\/strong><\/p>\n

Meretuulepargid, mis on rajatud 10 v\u00f5i isegi 15 km kaugusele kaldast, on k\u00fcll silmapiiril n\u00e4htavad, kuid kuna tuulepargi alal asuvad turbiinid \u00fcksteisest v\u00e4hemalt 1 km kaugusel, ei muuda need merevaadet sedav\u00f5rd, et see oleks h\u00e4iriv. Ligikaudu 35 km kaugusel olevat tuuleparki pole rannikule \u00fcldse n\u00e4ha, aga samas on ehitamine ja hooldus oluliselt kulukam.<\/p>\n

Mis on ELWINDi tuulepargi eluiga ja mis saab p\u00e4rast?<\/strong><\/p>\n

Keskmise moodsa tuulepargi eluiga on ligikaudu 25 aastat ja ka ELWINDi arendamisel oleme arvestanud minimaalselt 25-aastase elueaga. On v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et selleks ajaks, kui ELWINDi ehitama hakatakse, on materjalide tehnoloogia, sealhulgas tuulegeneraatorite labade ehitamisel kasutatavad materjalid, arenenud niiv\u00f5rd, et see v\u00f5imaldab meretuulepargi tegevuse l\u00f5petamisel neid taaskasutada v\u00f5i \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda.<\/p>\n

Milline v\u00f5ib olla ELWINDi s\u00fcsinikujalaj\u00e4lg?<\/strong><\/p>\n

Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud kliimaeesm\u00e4rkides, mille saavutamiseks tuleb fossiilsetest k\u00fctustest energia tootmiselt \u00fcle minna taastuvatele allikatele. Fossiilk\u00fctustel p\u00f5hineva elektritootmise asendamine 1000 MW v\u00f5imsuse meretuulepargiga v\u00e4hendaks s\u00fcsinikuheidet aastas umbes kolme miljoni tonni ulatuses. Taoline s\u00fcsinikuheite v\u00e4henemine on v\u00f5rreldav Eesti v\u00f5i L\u00e4ti transpordisektori aastase s\u00fcsihappegaasi heite koguhulgaga. Seega kataks ELWINDi tuuleparkides toodetud elektrienergia kogus t\u00e4ielikult Eesti v\u00f5i L\u00e4ti transpordisektori elektrifitseerimise vajadused.<\/p>\n

Meretuuleenergia on odavam kui fossiilk\u00fctustest toodetud energia ning sel on palju v\u00e4iksem s\u00fcsinikuj\u00e4lg. Uuringute j\u00e4rgi kaasneb \u00fche tuuliku valmistamise, paigaldamise, k\u00e4itamise ja demonteerimisega selle eluea jooksul keskmiselt 11 grammi s\u00fcsihappegaasi iga toodetud elektri kilovatt-tunni kohta. Samas kui n\u00e4iteks kivis\u00f6e p\u00f5letamisel toodetud \u00fche kilovatt-tunni elektrienergia puhul on s\u00fcsihappegaasi v\u00e4ljalase ligikaudu 1000 grammi. (Bernstein Research, 2021).<\/p>\n<\/div><\/div>

\u00dcHISKONDLIK KASU\r\n \r\n <\/svg><\/div>

Milline roll on ELWINDil energiajulgeolekus?<\/strong><\/p>\n

Meretuulepargid on oluline osa meie autonoomsest energiatootmisest, mis annab meile suurema energias\u00f5ltumatuse ning seel\u00e4bi suurendab ka meie energiajulgeolekut. Mida rohkem on Balti riikides asuvat s\u00f5ltumatut energiatootmist, seda kindlamini end energiajulgeoleku seisukohalt tunneme.<\/p>\n

ELWINDi projekt aitab ka riikidevahelist koost\u00f6\u00f6d edendada, mis on just energia julgeoleku seisukohast vaadates v\u00e4ga oluline, sest aitab olla kriisides solidaarne ja tugevdab samameelsete riikide integratsiooni. Piiri\u00fclene \u00fchisprojekt tugevdab Euroopa Liidu riikide vahelisi sidemeid ja v\u00e4hendab ootamatute k\u00e4ikude v\u00f5imalusi. Mida rohkem kohapealset tootmist, mis katab \u00e4ra enamuse tarbimisvajadusest, seda tugevam on riigi ja regiooni energiajulgeolek.<\/p>\n

Mida annab Eestile ja L\u00e4tile energiaeksport?<\/strong><\/p>\n

T\u00e4nu\u00a0 meretuulepargi projektile on Eestil ja L\u00e4til v\u00f5imalus muutuda elektrienergia importijast elektrienergia eksportijaks. Energiam\u00fc\u00fcgist saadav tulu j\u00e4\u00e4b riiki, tuues kasu \u00fchiskonnale ja majandusele. Kuna tuuleparkidega suureneb riigi energiajulgeolek, varustuskindlus ja v\u00e4heneb elektrihind, paraneb ka riigi \u00fcldine konkurentsiv\u00f5ime ja t\u00f5useb huvi investeeringute ning ettev\u00f5tluse vastu. Ennek\u00f5ike on aga tuuleparkide arendamise peamine eesm\u00e4rk siiski rahuldada kohalikku energiavajadust ja pakkuda parimat v\u00f5imalikku taskukohast hinda. Eesti ja L\u00e4ti asuvad meretuuleenergia tootmiseks Euroopa Liidu \u00fches k\u00f5ige soodsamas piirkonnas. Meretuul on meie riigi \u00fcks loodusvara, mida ei ole piisavalt hinnatud ega kasutatud. Tuleb meeles pidada, et Euroopas ei ole igal pool k\u00fcllaldaselt tuult, et seda elektrienergia tootmiseks t\u00f5husalt \u00e4ra kasutada. Lisaks on avameretuuled p\u00fcsivamad ja tugevamad kui maismaatuuled.<\/p>\n

Mis kasu saavad Eesti ja L\u00e4ti elanikud ELWINDI arendamisest?<\/strong><\/p>\n

ELWINDi projekti realiseerudes lisandub elektriturule \u00fcks oluline suures mahus taastuvenergiat pakkuv tootmine, mis aitab kaasa stabiilsema ja taskukohasema elektrihinna kujunemisele kogu regioonis. Eesti ja L\u00e4ti inimesteni j\u00f5uab kasu taskukohase elektrihinna, suurema energiajulgeoleku ja varustuskindlusega. Lisaks toob meretuulepargi projekt Eestis naabruses olevate kohalike omavalitsuste kaudu otsest majanduslikku kasu kohalikele kogukondadele l\u00e4bi kohaliku kasu instrumendi ja t\u00e4idab riigikassat avaliku veekogu koormamise \u00f5igusega arendajale kaasneva hoonestustasu arvelt. Oluliseks teguriks on ka fossiilk\u00fctuste vabale energiatootmisele \u00fcleminek Euroopas, kui samal ajal toimub ka \u00fcleminek elektromobiilsusele. See t\u00e4hendab, et elektri tarbimine ja sellega ka vajadus rohelise elektri j\u00e4rele suureneb.<\/p>\n

Mis kasu saavad meretuuleparkidest ja ELWINDi projektidest Eesti ja L\u00e4ti kohalikud elanikud ning kohalikud omavalitsused?<\/strong><\/p>\n

Meretuulepark edendab kohalikku elu. \u00dche tuulepargi k\u00e4itamisaeg on minimaalselt 25 aastat, mis t\u00e4hendab kohalikule kogukonnale aastak\u00fcmnete pikkust kasu l\u00e4bi uute t\u00f6\u00f6kohtade ja kohaliku majanduse elavnemist.<\/p>\n

Meretuuleparkidel on vaja maismaal hooldusbaasi, mis rajatakse kulude optimeerimiseks \u00fcldjuhul tuulepargile v\u00f5imalikult l\u00e4hedal olevasse sadamasse. Teiste riikide kogemuse p\u00f5hjal saab eeldada, et suhteliselt k\u00f5rgelt tasustatud t\u00f6\u00f6kohtade lisandumisega muutub elavamaks kogu piirkond. Kuna tuuleparkide hooldusbaasid n\u00f5uavad uute oskustega spetsialiste, lisanduvad ka \u00f5ppimisv\u00f5imalused uute erialade omandamiseks. Paremate \u00f5ppimis- ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imaluste t\u00f5ttu on v\u00f5imalik noortel j\u00e4\u00e4da oma kodukohta, mis loob tugevama aluse piirkonna kestlikuks arenguks.<\/p>\n

\n\n\n\n\n\n\n
EESTI<\/td>\n<\/tr>\n
Meretuulepargi arendaja panustab Eestis kohalike omavalitsuste eelarvesse\u00a0kohaliku kasu mudeli<\/a>\u00a0abil ja t\u00e4idab riigikassat avaliku veekogu koormamise hoonestustasuga.<\/td>\n<\/tr>\n
L\u00c4TI<\/td>\n<\/tr>\n
Meretuulepargi arendaja panustab L\u00e4tis kohalike omavalitsuste eelarvesse kohaliku kasu mudelite abil.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/figure>\n<\/div><\/div>
RAHASTUS\r\n \r\n <\/svg><\/div>

Kui palju ELWIND maksma l\u00e4heb ja mis vahenditest projekti rahastatakse?<\/strong><\/p>\n

\n\n\n\n\n\n\n
EESTI<\/td>\n<\/tr>\n
Riigid teevad \u00e4ra eelarendust\u00f6\u00f6d, mis h\u00f5lmavad endas k\u00f5iki vajalikke uuringuid, et saada vajalikud load meretuuleenergia tootmisalade jaoks.<\/p>\n

ELWIND on kantud ELi\u00a0Euroopa \u00fchendamise rahastu<\/a> (CEF) piiri\u00fcleste taastuvenergiaprojektide (CB RES) esimesse nimekirja, mis v\u00f5imaldab taotleda kuni 50%-list uuringute rahastamist, mis aitab tuua projekti kulud l\u00f5pptarbijale alla.11. juulil 2023 avalikustas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) oma otsuse, millega eraldati ELWINDi projektile Euroopa \u00fchendamise rahastuse taotlusvoorus piiri\u00fcleste taastuvenergiaprojektide elluviimiseks 18,8 miljonit eurot kahe riigi merealal l\u00e4bi viidavate uuringute katteks. Omafinantseeringuks\u00a0kasutab Eesti projekti rahastamiseks s\u00fcsihappegaasi kvootide m\u00fc\u00fcgilt saadud tulu\u00a0ligikaudu 9,4 miljonit eurot.Riik korraldab ELWINDi tuulepargi arendaja leidmiseks, kes hakkaks tuuleparki kokkulepitud tingimustel ehitama ning k\u00e4itama, enam- v\u00f5i valikpakkumise ning tehtud kulud lisatakse oksjoni alghinnale ja k\u00fcsitakse pakkumise v\u00f5itjalt tagasi.<\/td>\n<\/tr>\n

L\u00c4TI<\/td>\n<\/tr>\n
Riigid teevad \u00e4ra eelarendust\u00f6\u00f6d, mis h\u00f5lmavad endas k\u00f5iki vajalikke uuringuid, et saada vajalikud load meretuuleenergia tootmisalade jaoks.<\/p>\n

ELWIND on kantud ELi\u00a0Euroopa \u00dchendamise Rahastu<\/a> (CEF) piiri\u00fcleste taastuvenergiaprojektide (CB RES) esimesse nimekirja, mis v\u00f5imaldab taotleda kuni 50%-list uuringute rahastamist, mis aitab tuua projekti kulud l\u00f5pptarbijale alla.11. juulil 2023 avalikustas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) oma otsuse, millega eraldati ELWINDi projektile Euroopa \u00fchendamise rahastuse taotlusvoorus piiri\u00fcleste taastuvenergiaprojektide elluviimiseks 18,8 miljonit eurot kahe riigi merealal l\u00e4bi viidavate uuringute katteks.ELWINDi tuulepargi arendaja leidmiseks, kes hakkaks tuuleparki kokkulepitud tingimustel ehitama ning k\u00e4itama, korraldab riik enam- v\u00f5i valikpakkumise ning tehtud kulud lisatakse oksjoni alghinnale ja k\u00fcsitakse pakkumise v\u00f5itjalt tagasi.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/figure>\n

 <\/p>\n<\/div><\/div>

V\u00d5RGU\u00dcHENDUS\r\n \r\n <\/svg><\/div>

T\u00e4na ei ole k\u00f5iki tootmisv\u00f5imsusi Eesti p\u00f5hiv\u00f5rguga liidetud. Kuidas see lahendatakse ELWINDi puhul? Kas on olemas sellekohane kokkulepe Eleringiga?<\/strong><\/p>\n

ELWIND k\u00e4itub nagu iga teine taastuvenergia projekt ehk ELWINDi tuulepargi liitumine p\u00f5hiv\u00f5rguga, saab toimuda liitumistaotluse esitamisega Eleringile. Eleringi poolt hallatavas p\u00f5hiv\u00f5rgus ei ole v\u00f5imalik teha n\u00f6 \u201ebroneeringuid\u201c v\u00f5imalikele liituvatele tootmisv\u00f5imsustele, ei olemasolevatele ega ka strateegilises planeerimisj\u00e4rgus olevatele p\u00f5hiv\u00f5rgu arendustele, kuna see ei ole koosk\u00f5las kehtivate \u00f5igusnormide, v\u00f5rdse kohtlemise printsiibi ega vabaturu toimimise p\u00f5him\u00f5tetega.<\/p>\n

Kuidas lahendatakse riikidevaheline v\u00f5rgu\u00fchendus?<\/strong><\/p>\n

2020. aastal Eesti ja L\u00e4ti riikide vahel s\u00f5lmitud \u00fchtsete kavatsuste memorandumile tuuleenergeetika arendamiseks, s\u00f5lmisid 2021. aasta kevadel m\u00f5lema riigi p\u00f5hiv\u00f5rgu ettev\u00f5tted (L\u00e4ti p\u00f5hiv\u00f5rgu operaator on AS Augstsprieguma t\u012bkls) kokkuleppe, mille raames anal\u00fc\u00fcsitakse \u00fchiselt parimaid v\u00f5imalikke lahendusi t\u00e4iendava 700-1000 MW \u00fclekandev\u00f5imsuse rajamiseks. Eesti-L\u00e4ti 4. \u00fclekandeliini trassikoridor ja t\u00e4pne tehniline lahendus ei ole t\u00e4nase seisuga veel paigas, kuna s\u00f5ltub keskkonnam\u00f5jude hindamisest ning projekteerimisest. Aastatel 2021-2022 viidi Eleringi poolt l\u00e4bi Eesti-L\u00e4ti 4. \u00fclekandeliini v\u00f5imalike trassikoridoride eelanal\u00fc\u00fcs, mille tulemusena t\u00e4iendava \u00fclekandev\u00f5imsuse tagamiseks sobivaim algus Eestis on l\u00e4\u00e4nerannikult suunaga Kura poolsaarele L\u00e4tis.<\/p>\n

Lisaks on Eesti p\u00f5hiv\u00f5rgu operaator Elering arendamas t\u00e4iendavaid piiri\u00fcleseid \u00fchendusi p\u00f5hja suunas Soomega (Estlink 3).<\/p>\n


\nKas ELWIND hakkab elektrit pakkuma v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rselt nii Eestile kui L\u00e4tile?<\/strong><\/p>\n

Eesti ja L\u00e4ti on osa avatud Euroopa elektriturust, mis t\u00e4hendab, et ELWINDi tuuleparkides toodetud elektrienergia liigub vastavalt turuolukorrale madalama hinnaga piirkonnast k\u00f5rgema hinnaga piirkonda. Eelk\u00f5ige panustab kohapealne taastuvenergia tootmine Eesti ja L\u00e4ti hinnapiirkondadesse stabiliseerides m\u00f5lema riigi elektrihindasid. Tegelik elektrienergia liikumine s\u00f5ltub otseselt konkreetse tunni turuolukorrast.<\/p>\n<\/div><\/div>

\u00dcLDISED K\u00dcSIMUSED\r\n \r\n <\/svg><\/div>

Mis saab siis, kui tuul ei puhu?<\/strong><\/p>\n

T\u00f5si on, et tuulegeneraatorid vajavad t\u00f6\u00f6tamiseks tuult ja p\u00e4ris tuulevaiksetel aegadel need ei t\u00f6\u00f6ta. Enamik moodsaid tuulegeneraatoreid vajavad t\u00f6\u00f6le hakkamiseks minimaalseks tuulekiiruseks 3 m\/s. Eesti ja L\u00e4ti l\u00e4\u00e4nepoolsetes vetes on selliseid p\u00e4evi v\u00e4ga harva, mil tuulegeneraatorite t\u00f6\u00f6ks piisavalt tuult ei ole. Isegi kui mere veepinnal on t\u00e4iesti tuulevaikne, on tuulikute rootori asukohas umbes 150\u2013200 meetri k\u00f5rgusel \u00fcldjuhul tuuliku t\u00f6\u00f6ks vajalik tuul olemas.<\/p>\n

\n\n\n\n\n\n\n
EESTI<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
Tuuleparkide areng kogu maailmas k\u00e4ib k\u00e4sik\u00e4es salvestustehnoloogiate arendamisega, et tagada energia olemasolu ka nendel hetkedel, kui tuul ei puhu. Koos piisava salvestusmahuga v\u00f5iks tulevikus tuuleenergia osakaal moodustada Eesti energiaportfellist suurima osa.<\/td>\n<\/tr>\n
L\u00c4TI<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
Et tuulevaikse olukorra puhuks valmis olla, peab L\u00e4ti arendama ka p\u00e4ikeseenergia lahendusi ja hooldama olemasolevaid h\u00fcdroelektrijaamu. Vaid terviklik lahendus v\u00f5imaldab tagada elektritootmise s\u00f5ltumatuse ilmastikuoludest ja kolmandate riikide tarnijatest.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/figure>\n

Kui tihedalt saab Eesti ja L\u00e4ti mereala tuuleparke t\u00e4is ehitada?<\/strong><\/p>\n

Seda kindlasti ei juhtu, et meri tihedalt tuuleparke t\u00e4is ehitatakse. Praeguste plaanide j\u00e4rgi valmib esimene meretuulepark selle k\u00fcmnendi l\u00f5puks.<\/p>\n

\n\n\n\n\n\n\n
EESTI<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
Eesti mereala kogupindala on ligikaudu 35 000 km2<\/sup>\u00a0ja sellest meretuuleparkidele sobivaid alasid on kehtestatud mereala planeeringutega ette n\u00e4htud 4\u20135 %. See ei t\u00e4henda aga, et k\u00f5ik sobivad alad tihedalt tuulikuid t\u00e4is ehitatakse.
\nSee on teoreetiline maksimum ning \u00fcletab selgelt t\u00e4nase riigi elektritarbimise vajaduse. Tuuleenergeetika arendusalasid peabki olema enam, kui riigi enda tarbimise katteks vaja on, et turul valitseks terve konkurents ning parimad projektid oleksid edukad.
\nMerealaplaneering s\u00e4testab parimad meretuuleenergeetika arendamiseks ette n\u00e4htud alad. Siiski, kui keskkonnam\u00f5jude hindamine peaks n\u00e4itama konkreetse asukoha ebasobivust, siis sinna tuulikuid ei ehitata.Teoreetiline maksimaalne tuuleparkide v\u00f5imsus Eesti merealal on hinnatud
\nligikaudu 7 GW ja tootmispotentsiaal on seega enam kui 20 TWh aastas. See \u00fcletab Eesti enda elektrienergia tarbimise suurel m\u00e4\u00e4ral nii praegu kui ka tulevikus. T\u00e4na on\u00a0Eesti elektrienergia tarbimine<\/a>\u00a0aastas keskmiselt 7 MWh ja absoluutne tiputarbimine 1,5 GW.
\nSeega maksimaalne v\u00f5imalik meretuuleparkide tootmismaht on kordades suurem kui Eesti enda vajadus, mis loob suurep\u00e4rase eelduse muutuda taas elektrienergia eksportijaks.<\/td>\n<\/tr>\n
L\u00c4TI<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
L\u00e4ti mereala kogupindala on 28 348 km2<\/sup>\u00a0ja sellest meretuuleparkidele sobivaid alasid on kehtestatud mereala planeeringutega ette n\u00e4htud umbes 5,8%. See ei t\u00e4henda aga, et k\u00f5ik sobivad alad tihedalt tuulikuid t\u00e4is ehitatakse.<\/p>\n

Konkreetsete projektide arendamine s\u00f5ltub investorite huvist ja nende tajutud \u00e4riv\u00f5imalustest turul. K\u00f5ik meretuulepargid rajatakse koosk\u00f5las keskkonna ja \u00fchiskonna huvides koostatud mereala ruumilise planeeringuga.<\/p>\n

Esialgsete hinnangute kohaselt v\u00f5ib L\u00e4ti avamere tuuleenergiapotentsiaal ulatuda 15,50 GW-ni, tootes aastas 49,20 TWh elektrienergiat. See on teoreetiline maksimum ja kindlasti kordades suurem kui praegune vajadus.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/figure>\n

 <\/p>\n

Kas meretuulepargi rajamine v\u00f5ib m\u00f5jutada meie riiklikku julgeolekut?<\/strong><\/p>\n

\n\n\n\n\n\n\n
EESTI<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
Meretuulepargid ei m\u00f5juta Eesti riigi julgeolekut. Riik investeerib umbes 70 miljonit eurot erinevatesse radaris\u00fcsteemidesse, et tuulepargid radarite t\u00f6\u00f6d enam ei segaks.
\nT\u00e4iendavad sellealased investeeringud suurendavad riigi julgeolekut.Maismaal ja Riia lahes esinevad veel t\u00e4na riigikaitse radaritest tulenevad piirangud, siis ELWINDI jaoks etten\u00e4htud tuuleenergeetika arendusalal need tuuleparkide arendamist ei takista.<\/td>\n<\/tr>\n

\nL\u00c4TI<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
L\u00e4ti kaalub praegu erinevaid v\u00f5imalusi, kuidas kaitsetehnoloogiat ajakohastada, kui tuuleparkide arendamisega selline vajadus peaks tekkima.<\/p>\n

\u00dcheks v\u00f5imaluseks oleks kompensatsioonimehhanismi kehtestamine, mis on v\u00e4lja toodud ka vastava seaduseeln\u00f5u m\u00e4rkuses.<\/p>\n

Sellisel juhul hindaks kaitseministeerium konkreetsete vajaduste kindlaks tegemiseks iga projekti eraldi. Valik langetatakse tehniliselt k\u00f5ige sobivama ja majanduslikult k\u00f5ige eluj\u00f5ulisema lahenduse kasuks. H\u00fcvitise vorm, m\u00e4\u00e4r ning \u00fcksikasjad s\u00e4testatakse kirjaliku lepinguga.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/figure>\n<\/div><\/div><\/section><\/div>\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

KKK<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"class_list":["post-549","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/elwindoffshore.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/549","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/elwindoffshore.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/elwindoffshore.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elwindoffshore.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/elwindoffshore.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=549"}],"version-history":[{"count":41,"href":"https:\/\/elwindoffshore.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/549\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6616,"href":"https:\/\/elwindoffshore.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/549\/revisions\/6616"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/elwindoffshore.eu\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=549"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}