Home > ELWIND
ELWIND
ELWIND on Eesti ja Läti riikidevaheline projekt meretuulepargi rajamiseks Läänemerre.
Tegu on ambitsioonika ja keskkonnasõbraliku taastuvenergiaprojektiga, mis suurendab piirkonna energiasõltumatust ja -julgeolekut ning hoiab energiahinnad mõistlikena, vähendades nii ettevõtete ja kodumajapidamiste kulusid. Lisaks loob see väärtusahelas uusi ärivõimalusi. Üleminek taastuvenergiale avab uued kasvuvõimalused ja panustab ühiskonna üldisesse heaolusse.
Energiatootmine vajab uut lähenemist nii keskkonna- kui julgeolekuaspektide tõttu. Meretuuleenergia arendamine on keskkonnasäästlik ja inimsõbralik viis toota mõistliku hinnaga taastuvelektrienergiat ning samal ajal suurendada meie energiasõltumatust.
ELWINDi kontseptsioon
ELWIND on loodud eesmärgiga tugevdada regiooni energiaturgu, investeerides meretuuleenergia tootmisse ja riikidevahelise elektrihübriidühenduse rajamisse.
See projekt aitab suurendada energiasõltumatust nii meie regioonis kui laiemalt Euroopas, andes oma panuse ühtse Euroopa energiaturu tugevdamisse.
ELWIND ei konkureeri eraarendajatega. Riik teeb ära vajalikud eeltööd vastava ala eelplaneeringute, uuringute ja hoonestuslubade näol, pannes seejärel ala enampakkumisele. Sellega pakume suuremat kindlustunnet arendajale, sest hulk riske on juba maandatud.
ELWIND on väljaspool Eestit ja Lätit nii äriringkondades kui Euroopa Liidu osapoolte seas juba tuntud. ELWINDi nähakse kui riikidevahelise koostöö silmapaistvat näidet. Samuti näitab see kahe riigi pühendumust taastuvenergiale ülemineku suunas tegutsemisel ning kuidas teha seda piiriüleselt koos.
Miks on ELWINDi vaja
ELWIND aitab täita tühimikku kohalikus suuremahulises taastuvenergia tootmises ning panustab sellesse, et avatud energiaturg paremini toimima hakkaks.
ELWINDi-sugune projekt on praegu olulisem kui kunagi varem. Tänane muutunud energiaturg ning geopoliitiline olukord, kliimamuutustega võitlemine ning Venemaa sõda Ukraina vastu, nõuab Euroopa Liidu riikidelt veelgi kiiremat taastuvenergia tootmisele üleminekut, et vähendada oma sõltuvust nii fossiilkütustest kui ebausaldusväärsetest tarnijatest. Eesti ja Läti jaoks on energiasõltumatusest saanud rahvusliku julgeoleku küsimus.
Meretuuleenergia arendamises on eesmärgiks Euroopa sellealase potentsiaali täielik ärakasutamine. EL-i avamere taastuvenergia strateegia hinnangul on realistlik saavutada 2030. aastaks vähemalt 60 GW meretuuleparkide kehtestatud võimsusest, mis 2050. aastaks peaks ulatuma 300 GW-ni. Strateegias rõhutatakse piiriülest koostööd ja mereala planeeringute olulisust meretuuleparkide edukaks laiaulatuslikuks kasutuselevõtuks.
30. augustil 2022 allkirjastasid kaheksa Läänemere-äärset Euroopa Liidu riiki Marienborgi deklaratsiooni, milles kohustuvad suurendama meretuuleparkide tootmisvõimsust seitse korda 20 gigavatini 2030. aastaks. Eesmärgiks on vähendada sõltuvust Venemaa elektrienergiast. Deklaratsioonis märgitakse, et Läänemere tuuleenergia potentsiaal on märkimisväärne, ulatudes kuni 93 GW-ni. Lisaks on eesmärgiks analüüsida ka ühiseid piiriüleseid taastuvenergia projekte ja teha kindlaks ühenduste vajadused, et võimaldada taastuvenergia integreerimist meie üldisesse energiasüsteemi, pidades samal ajal lugu ka liikmesriikide energiapoliitika prioriteetidest ja nende energialiikide valikutest.
Eesti ja Läti elektritarbimine kokku ulatub 16 TWh-ni aastas ja ELWIND on võimeline katma sellest umbes viiendiku ehk 3 TWh-d aastas.
Mõju ja kasu
ELWIND suurendab regiooni energiajulgeolekut, muutes energiahinnad tarbijate jaoks mõistlikumateks ning pakkudes turule suurt kogust taastuvenergiat. Samuti suurendab see konkurentsivõimet, luues uusi valdkondliku arengu võimalusi.
Meretuuleenergia kasutuselevõtul on oluline roll üleminekus puhtama energiatootmise ning seeläbi ka puhtama elukeskkonna suunas.
Läänemere tuuleenergia potentsiaal ja selle kasutuselevõtuks juba astutud sammud, koos geopoliitilisest kontekstist tingitud vajadusega on äratanud Euroopas palju huvi. Huvi tuntakse nii tulevaste investeerimisvõimaluste kui uute ärivõimaluste vastu. Meretuule projektid annavad tõuke nii Balti riikide sadamate arendamisse kui ka täiendavate väärtusahelate loomisse.
Kokkuvõttes on tuuleenergial nii rohepöörde, energiahindade kui energia julgeoleku kontekstis suur kasutamata potentsiaal. Seega on tark asuda tegudele, ning selleks on parim aeg just praegu!
Lisaks on tuulest saadav energia märgatavalt väiksema keskkonnajalajäljega ja odavam kui fossiilkütustel põhinev energiatootmine. Uuringute järgi toodab üks tuulik 11 grammi CO2 ekvivalenti kilovati kohta. Samas kivisöega toodetav energia paiskab õhku 1000 grammi CO2 ekvivalenti kilovati kohta (Bernstein Research, 2021).
Üks 1000 MW meretuulepark, ELWIND jääb samasse suurusjärku, on võimeline katma rohkem kui kolmandiku kogu Eesti või Läti praegusest elektrienergia vajadusest. Kui tuuleenergia hakkab asendama fossiilkütustel põhinevat energiatootmist, vähendab see aastas CO2 emissioone kolme miljoni tonni võrra. Taoline CO2-heidete vähenemine on võrreldav Eesti/Läti transpordisektori aastase CO2-heitmete koguhulgaga. Seega kataks ELWINDi tuuleparkides toodetud elektrienergia kogus Eesti/Läti transpordisektori täieliku elektrifitseerimise vajadused.
