Mis projekt on ELWIND?

ELWIND on Eesti ja Läti ühine meretuuleenergia arendamise projekt, mille eesmärk on tugevdada regiooni energiasõltumatust. Meretuuleenergia tootmise arendamine ja riikidevahelise elektriühenduse parandamine aitab suurendada energiajulgeolekut ja saavutada mõlema riigi taastuvenergia eesmärke. See unikaalne riike ühendav projekt võiks olla heaks eeskujuks ka teistele riikidele, et tõhustada elektrienergia varustuskindlust kogu regioonis. Koostööprojekti elluviimiseks on plaanis kaasata Euroopa Liidu rahastust.

Miks on riik otsustanud erasektoriga samal ajal tuuleparki arendama hakata?

ELWINDi projektiga ei konkureeri riik tuuleparkide arendamisel eraarendajatega. Riigid ei plaani meretuuleparke ise valmis ehitada, vaid ELWINDi arendamisega teevad riigid ära eeltöö, ehk esmase asukohavaliku, alade ja võrgu rajamiseks vajalikud uuringud, sh keskkonnauuringud ja taotlevad vajalikud tegevusload ning korraldavad enam- või valikpakkumise tuuleparkide ehitaja ja operaatori leidmiseks.  Seega riigid teevad arendamise ettevõtjate jaoks lihtsamaks, kuna eeltööga võetakse maha olulised riskid ja antakse oksjoni võitjale kindlus, et tuulepark on võimalik hoonestusalale rajada.

Lisaks annab Eesti ja Läti eelarendatav meretuuleenergia projekt riigile endale kindluse, et meretuuleenergia saab teoks ja seda ilma riigipoolsete toetusteta, ning annab riigile täiendava garantii, et riigi poolt välja hõigatud taastuvenergia eesmärgid täidetakse. Samuti saadakse seeläbi paremad teadmised valdkonna nõrkade külgede kohta, et olla arendajatele parem partner ning seeläbi kujuneda kogu regiooni tuuleenergia sektori kompetentsikeskuseks. Teisest küljest annab riikide eelarendatav ala enam- või valikpakkumise võitjale teadmise ja kindluse, et alale saab tuulepargi kindlatel tingimustel rajada, maandades sellega väga olulise riski potentsiaalse arendaja jaoks.

Suureks lisaväärtuseks on lisaks rahvusvaheliselt välja saadetud sõnum, et Eesti riik on meretuuleparkide arendamisele  pühendunud, on olemas süsteemne lähenemine ja kompetents riikide üleseks regiooni energiajulgeolekut parandavaks koostööks.

Miks just selline lähenemine?

ELWINDi projekti eesmärk on aidata sisuliselt kaasa kiiremale rohepöördele Eestis ja Lätis. Taastuva elektrienergia tootmist ja riikidevahelist ülekannet soodustavate projektide elluviimiseks on Euroopa Liidu tasandil välja töötatud Euroopa ühendamise rahastu (CEF). Sealt on ka ELWINDi jaoks kavas toetust taotleda, et projekti kulud võimalikult madalal hoida ja samas ühiskonnale maksimaalset kasu tuua. ELWIND on praeguseks jõudnud kahe teise suurprojekti kõrval Euroopa Liidu piiriüleste taastuvenergia projektide (CB RES) nimekirja, mistõttu saab taotleda projekti uuringuteks Euroopa ühendamise rahastust täiendavat rahastust.

11. juulil 2023 avalikustas Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusamet (CINEA) oma otsuse, millega eraldati ELWINDi projektile Euroopa ühendamise rahastuse taotlusvoorus piiriüleste taastuvenergiaprojektide elluviimiseks 18,8 miljonit eurot kahe riigi merealal läbi viidavate uuringute katteks.

Mis sai määravaks asukoha valikul?

Eesti ja Läti on tellinud asukohavaliku eeluuringu, milles analüüsiti põhjalikult erinevaid keskkonnalaseid, sotsiaalmajanduslikke ning tehnilisi kriteeriume (muu hulgas uuriti mõju lindudele, kaladele, loodusele, uuriti ka merepõhja, jää- ja tuuleolusid), et leida meretuulepargi rajamiseks kõige sobivam ala.

Millal ELWIND valmis saab ja elektrit tootma hakkab?

Oleme eesmärgiks võtnud projekti valmimise 2030. aastal, kuid tegelik projekti valmimine sõltub väga mitmest tegurist. Lahtine on nii projekti lõplik lahendus ja põhivõrguga liitmiseks algatatavate täiendavate planeerimisprotsesside vajadus kui ka tarneahelas olevate ressursside kättesaadavus. Kuna kõik Euroopa Liidu riigid on oma riiklike kliimaeesmärkide saavutamise esimeseks verstapostiks seadnud 2030. aasta, siis tuleb olla valmis, et tuuleparkide rajamiseks vajalikku spetsiifilist ressurssi ei ole piisavalt. Selle kümnendi lõpuks võib olla nappus alates erialaekspertidest ja oskustöölistest kuni turbiinide paigaldamiseks vajalike tõstejalgadega vesiehituslaevade ja sobivate sadamateni.

Kuidas mõjub meretuulepark ümbritsevale loodusele?

Meretuulepargi rajamine algab põhjalikust planeerimisest ja õige asukoha valik on esimene oluline samm negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel. Nii Eestis kui ka Lätis arendatakse meretuuleparke merealaplaneeringutega kehtestatud tuuleenergeetika arendusaladele.

Kõik meretuuleparkide arendajad Euroopa Liidu riikides peavad tuulepargi rajamiseks vajalike lubade saamiseks tegema põhjaliku keskkonnamõjude hindamise, hinnates seal hulgas mõju lindudele, nahkhiirtele, hüljestele, kaladele. Samuti on tuuleparkide vahele kavas moodustada puhvertsoonid, mis hõlbustaksid lindude, hüljeste ja teiste mereloomade liikumist. Keskkonnamõjude hindamine ja tehnilised uuringud võivad viia ka selleni, et merealaplaneeringus meretuule arendamiseks ettenähtud alad ei sobi kogu ulatuses tuulikute püstitamiseks ja seetõttu on tõenäoline, et tegelikkuses neid alasid tulevikus pigem vähendatakse.

Kuidas mõjutab ELWIND mereloomastikku ja -taimestikku?

ELWINDi ala asub kehtestatud merealaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendusalal, mis on erinevate kriteeriumite alusel hinnatud sobivaimaks merealaks, et rajada meretuuleparke. Seetõttu on kalastikule, linnustikule ja meretaimestikule võimalike mõjude esinemise tõenäosus oluliselt väiksem, kui mujal. Tuulepargi hoonestusloa menetluse käigus hinnatakse keskkonnamõjusid täies mahus ning ka seda, kuidas arendus muu hulgas mereelustikku ning linde mõjutab.

Kuidas mõjutab ELWIND rannikul elavate inimeste merevaadet?

Meretuulepargid, mis on rajatud 10 või isegi 15 km kaugusele kaldast, on küll silmapiiril nähtavad, kuid kuna tuulepargi alal asuvad turbiinid üksteisest vähemalt 1 km kaugusel, ei muuda need merevaadet sedavõrd, et see oleks häiriv. Ligikaudu 35 km kaugusel olevat tuuleparki pole rannikule üldse näha, aga samas on ehitamine ja hooldus oluliselt kulukam.

Mis on ELWINDi tuulepargi eluiga ja mis saab pärast?

Keskmise moodsa tuulepargi eluiga on ligikaudu 25 aastat ja ka ELWINDi arendamisel oleme arvestanud minimaalselt 25-aastase elueaga. On väga tõenäoline, et selleks ajaks, kui ELWINDi ehitama hakatakse, on materjalide tehnoloogia, sealhulgas tuulegeneraatorite labade ehitamisel kasutatavad materjalid, arenenud niivõrd, et see võimaldab meretuulepargi tegevuse lõpetamisel neid taaskasutada või ümber töödelda.

Milline võib olla ELWINDi süsinikujalajälg?

Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud kliimaeesmärkides, mille saavutamiseks tuleb fossiilsetest kütustest energia tootmiselt üle minna taastuvatele allikatele. Fossiilkütustel põhineva elektritootmise asendamine 1000 MW võimsuse meretuulepargiga vähendaks süsinikuheidet aastas umbes kolme miljoni tonni ulatuses. Taoline süsinikuheite vähenemine on võrreldav Eesti või Läti transpordisektori aastase süsihappegaasi heite koguhulgaga. Seega kataks ELWINDi tuuleparkides toodetud elektrienergia kogus täielikult Eesti või Läti transpordisektori elektrifitseerimise vajadused.

Meretuuleenergia on odavam kui fossiilkütustest toodetud energia ning sel on palju väiksem süsinikujälg. Uuringute järgi kaasneb ühe tuuliku valmistamise, paigaldamise, käitamise ja demonteerimisega selle eluea jooksul keskmiselt 11 grammi süsihappegaasi iga toodetud elektri kilovatt-tunni kohta. Samas kui näiteks kivisöe põletamisel toodetud ühe kilovatt-tunni elektrienergia puhul on süsihappegaasi väljalase ligikaudu 1000 grammi. (Bernstein Research, 2021).

Milline roll on ELWINDil energiajulgeolekus?

Meretuulepargid on oluline osa meie autonoomsest energiatootmisest, mis annab meile suurema energiasõltumatuse ning seeläbi suurendab ka meie energiajulgeolekut. Mida rohkem on Balti riikides asuvat sõltumatut energiatootmist, seda kindlamini end energiajulgeoleku seisukohalt tunneme.

ELWINDi projekt aitab ka riikidevahelist koostööd edendada, mis on just energia julgeoleku seisukohast vaadates väga oluline, sest aitab olla kriisides solidaarne ja tugevdab samameelsete riikide integratsiooni. Piiriülene ühisprojekt tugevdab Euroopa Liidu riikide vahelisi sidemeid ja vähendab ootamatute käikude võimalusi. Mida rohkem kohapealset tootmist, mis katab ära enamuse tarbimisvajadusest, seda tugevam on riigi ja regiooni energiajulgeolek.

Mida annab Eestile ja Lätile energiaeksport?

Tänu  meretuulepargi projektile on Eestil ja Lätil võimalus muutuda elektrienergia importijast elektrienergia eksportijaks. Energiamüügist saadav tulu jääb riiki, tuues kasu ühiskonnale ja majandusele. Kuna tuuleparkidega suureneb riigi energiajulgeolek, varustuskindlus ja väheneb elektrihind, paraneb ka riigi üldine konkurentsivõime ja tõuseb huvi investeeringute ning ettevõtluse vastu. Ennekõike on aga tuuleparkide arendamise peamine eesmärk siiski rahuldada kohalikku energiavajadust ja pakkuda parimat võimalikku taskukohast hinda. Eesti ja Läti asuvad meretuuleenergia tootmiseks Euroopa Liidu ühes kõige soodsamas piirkonnas. Meretuul on meie riigi üks loodusvara, mida ei ole piisavalt hinnatud ega kasutatud. Tuleb meeles pidada, et Euroopas ei ole igal pool küllaldaselt tuult, et seda elektrienergia tootmiseks tõhusalt ära kasutada. Lisaks on avameretuuled püsivamad ja tugevamad kui maismaatuuled.

Mis kasu saavad Eesti ja Läti elanikud ELWINDI arendamisest?

ELWINDi projekti realiseerudes lisandub elektriturule üks oluline suures mahus taastuvenergiat pakkuv tootmine, mis aitab kaasa stabiilsema ja taskukohasema elektrihinna kujunemisele kogu regioonis. Eesti ja Läti inimesteni jõuab kasu taskukohase elektrihinna, suurema energiajulgeoleku ja varustuskindlusega. Lisaks toob meretuulepargi projekt Eestis naabruses olevate kohalike omavalitsuste kaudu otsest majanduslikku kasu kohalikele kogukondadele läbi kohaliku kasu instrumendi ja täidab riigikassat avaliku veekogu koormamise õigusega arendajale kaasneva hoonestustasu arvelt. Oluliseks teguriks on ka fossiilkütuste vabale energiatootmisele üleminek Euroopas, kui samal ajal toimub ka üleminek elektromobiilsusele. See tähendab, et elektri tarbimine ja sellega ka vajadus rohelise elektri järele suureneb.

Mis kasu saavad meretuuleparkidest ja ELWINDi projektidest Eesti ja Läti kohalikud elanikud ning kohalikud omavalitsused?

Meretuulepark edendab kohalikku elu. Ühe tuulepargi käitamisaeg on minimaalselt 25 aastat, mis tähendab kohalikule kogukonnale aastakümnete pikkust kasu läbi uute töökohtade ja kohaliku majanduse elavnemist.

Meretuuleparkidel on vaja maismaal hooldusbaasi, mis rajatakse kulude optimeerimiseks üldjuhul tuulepargile võimalikult lähedal olevasse sadamasse. Teiste riikide kogemuse põhjal saab eeldada, et suhteliselt kõrgelt tasustatud töökohtade lisandumisega muutub elavamaks kogu piirkond. Kuna tuuleparkide hooldusbaasid nõuavad uute oskustega spetsialiste, lisanduvad ka õppimisvõimalused uute erialade omandamiseks. Paremate õppimis- ja töövõimaluste tõttu on võimalik noortel jääda oma kodukohta, mis loob tugevama aluse piirkonna kestlikuks arenguks.

Kui palju ELWIND maksma läheb ja mis vahenditest projekti rahastatakse?

Täna ei ole kõiki tootmisvõimsusi Eesti põhivõrguga liidetud. Kuidas see lahendatakse ELWINDi puhul? Kas on olemas sellekohane kokkulepe Eleringiga?

ELWIND käitub nagu iga teine taastuvenergia projekt ehk ELWINDi tuulepargi liitumine põhivõrguga, saab toimuda liitumistaotluse esitamisega Eleringile. Täiendavate tootmisvõimsuste põhivõrguga liitumisel võib vajalik olla täiendavad põhivõrgu tugevdused, et riigi elektrisüsteem suudaks täiendavad võimsusvood ilma takistusteta vastu võtta. Põhivõrgu tugevduste kulud tuleb katta arendajal. Eleringi poolt hallatavas põhivõrgus ei ole võimalik teha nö „broneeringuid“ võimalikele liituvatele tootmisvõimsustele, ei olemasolevatele ega ka strateegilises planeerimisjärgus olevatele põhivõrgu arendustele, kuna see ei ole kooskõlas kehtivate õigusnormide, võrdse kohtlemise printsiibi ega vabaturu toimimise põhimõtetega.

Kuidas lahendatakse riikidevaheline võrguühendus?

2020. aastal Eesti ja Läti riikide vahel sõlmitud ühtsete kavatsuste memorandumile tuuleenergeetika arendamiseks, sõlmisid 2021. aasta kevadel mõlema riigi põhivõrgu ettevõtted (Läti põhivõrgu operaator on AS Augstsprieguma tīkls) kokkuleppe, mille raames analüüsitakse ühiselt parimaid võimalikke lahendusi täiendava 700-1000 MW ülekandevõimsuse rajamiseks. Eesti-Läti 4. ülekandeliini trassikoridor ja täpne tehniline lahendus ei ole tänase seisuga veel paigas, kuna sõltub keskkonnamõjude hindamisest ning projekteerimisest. Aastatel 2021-2022 viidi Eleringi poolt läbi Eesti-Läti 4. ülekandeliini võimalike trassikoridoride eelanalüüs, mille tulemusena täiendava ülekandevõimsuse tagamiseks sobivaim algus Eestis on läänerannikult suunaga Kura poolsaarele Lätis.

Lisaks on Eesti põhivõrgu operaator Elering arendamas täiendavaid piiriüleseid ühendusi nii põhja suunas Soomega kui Lõuna suunas Lätiga (nö Eesti lõunasuunaline merevõrk).

Kas ELWIND hakkab elektrit pakkuma võrdväärselt nii Eestile kui Lätile?

Eesti ja Läti on osa avatud Euroopa elektriturust, mis tähendab, et ELWINDi tuuleparkides toodetud elektrienergia liigub vastavalt turuolukorrale madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda. Eelkõige panustab kohapealne taastuvenergia tootmine Eesti ja Läti hinnapiirkondadesse stabiliseerides mõlema riigi elektrihindasid. Tegelik elektrienergia liikumine sõltub otseselt konkreetse tunni turuolukorrast.

Mis saab siis, kui tuul ei puhu?

Tõsi on, et tuulegeneraatorid vajavad töötamiseks tuult ja päris tuulevaiksetel aegadel need ei tööta. Enamik moodsaid tuulegeneraatoreid vajavad tööle hakkamiseks minimaalseks tuulekiiruseks 3 m/s. Eesti ja Läti läänepoolsetes vetes on selliseid päevi väga harva, mil tuulegeneraatorite tööks piisavalt tuult ei ole. Isegi kui mere veepinnal on täiesti tuulevaikne, on tuulikute rootori asukohas umbes 150–200 meetri kõrgusel üldjuhul tuuliku tööks vajalik tuul olemas.

Kui tihedalt saab Eesti ja Läti mereala tuuleparke täis ehitada?

Seda kindlasti ei juhtu, et meri tihedalt tuuleparke täis ehitatakse. Praeguste plaanide järgi valmib esimene meretuulepark selle kümnendi lõpuks.

Kas meretuulepargi rajamine võib mõjutada meie riiklikku julgeolekut?